Piltsberg: “Kas oled kunagi lennujuhile aitäh öelnud?”

Täna saab meie blogis jälle sõna Illimar, kes töötas Loodusväes pikalt müügijuhina ning rääkis meie väiksele töökale kollektiivile alati kõige ägedamaid, mõtlemapanevamaid, naerutavamaid lugusid. Nüüd kogub Illimar aka Piltsberg järjest enam kuulsust superisana ning räägib sarnaseid lugusid oma blogis ning muudes kanalites. Aga täna räägib ta sulle ühe mõtlemapaneva loo, kus kohtuvad telekavaatamine, lennujuhid ja meie kõigi tulevik.

Kas juhused on olemas?

“Ma vaatan väga vähe telekat. Olen kogenud, et info, mida tarbid, muudab palju seda, millisena enda ümber olevat maailma tajud.

Mul pole õrna aimugi, mis sarjad praegu telekast tulevad või kas keegi enam ülepea telekast sarju vaatab. Samas päris telekapaastul ma ka ei ole. Kui vahel tahangi aju tühikäigule lükata, siis vahin tegelikult mõnuga telekat. Üldiselt satuvad valikusse kas dokumentaalid või mõni film järelvaatamisest, sest järelvaatamise suurimaks plussiks on reklaamipausidest ülekerimine.

Enamuse ajast on telekavaatamine meie peres midagi sellist, mida tehti siis, kui telekast veel Nu Pagadi ja Leopold tulid. Kuid vahel paotame siiski ka meie selle ukse ning piilume, mis Leopoldi ajast muutunud on. 🙂

Mõni aasta tagasi saabus juhuslikult pühapäeva õhtul üks hetk, kus ei tahtnud kohe midagi tarka teha. Panime Katuga põnnid magama ja tegime ühe korraliku telekavaatamise maratoni. Sattusime juhuslikult vaatama mingit saadet, kus tutvustas erinevaid ameteid pidavaid inimesi ning mind kõnetas väga Urmo lugu.

Urmol oli selline vahva amet nagu lennujuhtimiskeskuses lennukite suunamine. Lennukid kurinahad, pühapäeva õhtut (või riigipühasid) ju ei tunnista ja selle asemel, et kodus lähedastega aega veeta, diivanil lösutada ja uueks töönädalaks jõudud koguda, lendavad nagu põrgulised. Nõnda oli Urmol ja tema kampanioonidel ka nädalavahetusel ning pühade ajal tööd küllaga.

Kelle kätes on sinu saatus?

Ma polnud varem kunagi mõelnud, et pilootide tööst vaat et olulisemgi on lennujuhtide töö. Urmo rääkis, kuidas ta on lenduritele maapealseteks silmadeks. Tema vastutab selle eest, et lennukid stardiradadele õiges järjekorras maanduksid ja õiges kohas õhkutõusuks valmistuksid. Ja kui lennukid juba õhus on, peab tema pilootidele suuniseid andma, et lennukid üksteisele liiga lähedale ei satuks. Seda tööd arvutid veel inimeselt üle võtta ei suuda.

Urmo töö sisuks ongi põhimõtteliselt ennetada katastroofe. Lennujuhtimiskekuse tüübid tegelevad iga jumala päev väga tänuväärt ennetustööga, et meie kõik saaksime turvaliselt käia nii puhkuse- kui ärireisidel.

Paraku ei ole mitte ükski Urmo kümnetest sõpradest talle kunagi peale edukalt kulgenud lennureisi tänu avaldanud. Tegelikult pole talle ega ta kolleegidele mitte ükski lennureisija kunagi tänu avaldanud. Samas kas oled kunagi mõelnud, et just Urmo käes on sinu turvaline sihtpunkti jõudmine? Tasuks Urmol vaid korraks valvsus kaotada, kui juhtuda võiks katastroofiliste tagajärgedega lennukite kokkupõrge. Karta on, et siis oleks tema poole pöördujaid juba rohkem, kuid vaevalt, et nad siis kiitust ja tänu avaldada sooviksid.

Tänamatu ennetustöö

Mulle tuli Urmo lugu kuulates alguses kurbus sisse. Kurbusele järgnes korralik äng. Sain väga teravalt aru, kui tänamatu on ennetustöö. Kuna olin saate vaatamise ajal ametis Loodusväe müügijuhina, siis tegelesin ju ise ka igapäevaselt ennetustööga.

Näiteks tänu sellele, et mahepõllumehed ei kasuta mürke ega kunstlikke väetisi, ei satu need ka meie põhjavette, mida kõik joogiveena tarbime. Nende ainete jääkidega vesi laastab organisme, tekitades igasuguseid kroonilisi tervisehädasid ja hullemal juhul vähki. Kahjuks soosib praegune suhtumine pigem kalli raha eest inimeste remontimist ja mitte remontimise vajaduseni viiva olukorra ennetamist.

Alates 1950. aastatest on kunstlike taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine hüppeliselt kasvanud. Euroopa Liidu riikides viiakse igal aastal keskkonda kuni 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Rohkem oleme sellest teemast kirjutanud siin.

Minu töö oli samamoodi päästa loodust ja inimeste elusid. Tasub aga ühel ökolambanaha alla peitunud rahaahnel põlluhundil korra tegeleda valskusega (näiteks müüa mahevilja pähe pestitsiide täis vilja) kui meediaruumis kõlavad ainult teravad kriitikanooled kogu puhast toorainet hindava ja väärtustava publiku poole. Kiiresti tehakse selgeks, et kogu ökotoidu sektor on vaid üks valskus ja raha kokkukühveldamine ning täiesti võimatu on sellises mahus levivate ühepoolsete hinnangutega võidelda.

Tahaks rohkem lugeda-kuulda arvamusi ja teemakäsitlusi, mis vaatavad tarbitud ökotoidu ja tervena elatud aastate vahelist seost. Kuidas puhast toitu süües on sul vaja vähem kulutada ravimitele või kuidas jääks rohkem raha näiteks loodushoiule või keskkonnaalasele teavitustööle.

Võib olla ei oleks meil siis vaja vaadata, kuidas Brasiilia vihmametsad või Austraalia metsad igal aastal aina suurema hooga põlevad. Võib olla ei oleks vaja meil tegeleda aina tõsisemate tagajärgedega ja saata annetusi inimestele, kes on nendes põlengutes oma kodu kaotanud.

Märka ja ole tänulik!

Üks on aga kindel: märka neid inimesi, kes täna tegelevad sellise tänamatu tööga nagu ennetus. Järgmine kord lennukiga lennates saada kas või mõttes oma tänu neile tegelastele, kes seal maapeal sind turvaliselt sihtpunkti aitasid toimetada. Saada tänusõnad neile mahepõllumeestele, tänu kellele võib sinu maavanaema kodukaevu vesi puhtaks jääda, tänu kellele saavad linnud jälle põldude ääres siristada ja putukad põristada. Ning saada oma tänu paljudele teistele nähtamatutele tegelastele, kes iga jumala päev töötavad selle nimel, et meil kõigil oleks turvaline elada ja et meil kõigil oleks oma kodu, kus meie lapsed saaksid turvaliselt kasvada.”

Loe Piltsbergi teistest tegemistest lähemalt tema blogist

Varem on meie blogis samal teemal ilmunud:

Avasta 4 lihtsat muudatust toitumises, mis aitavad sul tunda end terve ja rõõmsana!
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.