Lapsesuu ei valeta: kuidas maitseb tervislik?

Loodusvägi on alati seisnud looduspuhta koostisega toidu ja tervisliku elustiili eest. Oma toodetes ei kasuta me kunagi lisatud valget suhkrut ega kunstlikke lisa-, säilitus- ega värvaineid. Seda ikka selleks, et pakkuda iseendale ja oma perele toitu, mis on ka päriselt toitev ja tervislik. Loe lähemalt, mis on mahetoit ja miks peaksid seda tarbima.

Kas ikka teame, mis meie toidulaual tegelikult on?

Toitumisteadlased on Riigikontrolli auditi “Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel. Kas riik teab, millised ohud tulenevad toidus sisalduvatest taimekaitsevahendite jääkidest, ja teavitab neist” avaldamise-järgselt järjest häälekamalt sõna võtnud ning kritiseerinud nii senist toiduanalüüside tegemise korda kui riigipoolset vassimist. Riigikontrolli hinnangul ei tohiks maaeluministeerium ning veterinaar- ja toiduamet väita, et kogu Eestis müüdav toit on ohutu, sest toidu-uuringute ja laborianalüüside hulk ei ole piisav ning järelevalves on puudusi. Aruandes on välja toodud, et samad asutused ei teavita inimesi piisavalt toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Riigikontrolli hinnangul jäetakse tarbijale ekslik mulje, et toit muutub järjest puhtamaks.

Toidu ja tervise teema fookusesse tõstmine on väga tänuväärne. Samuti tervitame palavalt järjest enam kõlavaid väiteid, et eriti oluline on võimalikult puhta koostisega toit just veel sündimata lastele, väikelastele ja rasedatele, kuna taimekaitsevahendite jäägid kahjustavad muuhulgas loote arengut ja DNA-d ning põhjustavad vähki.

Samuti on riskigrupis palju puu- ja köögivilja tarbivad veganid.

Pestitsiidid toidus = võimalikud kurvad tagajärjed tervisele

Kokkupuude mitmete pestitsiididega seostatakse 7-aastaste laste madalama IQ tasemega. Roundup (glüfosaat) võib põhjustada kahjustusi inimese embrüonaalsetes- ja platsentarakkudes juba 100 korda madalamates annustes, kui põllumajanduses on soovitav kasutada.

WHO rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (IARC) hinnang levinud taimekaitsevahendite kantserogeensuse kohta: Eestis ja mujal maailmas enimkasutatud taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaat tekitab inimestel vähki. Holland ja Prantsusmaa on juba keelustanud glüfosaadi sisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele. 18 Euroopa riigis uuriti 182 inimest, kes ei ole glüfosaati ise kasutanud ega sellega kokku puutunud. Glüfosaadi jääke leiti 44% uriiniproovidest.

Erinevatel aastatel on Eestisse jõudnud tohututes kogustes imporditud puu- ja köögivilja, millest kaduvväikest osa on analüüsitud. Kõige rohkem erinevaid taimekaitsevahendite jääke on leitud näiteks Hiinast tulnud rohelisest teest (18, tee saadeti piirilt tagasi), Hispaania virsikust (16, ühegi jäägi kogus ei ületanud normi, seega jõudsid tooted poelettidele), Türgi tomatist (14, ühegi jäägi kogus ei ületanud normi, seega jõudsid tomatid poelettidele), India viinamarjast (13), Poola ja Hispaania tomatist (10), Belgia õunast (10), maasikast (11), Itaalia viinamarjast (8).

Kuidas maitseb päris toit?

Lapsed ei tee (vähemalt väiksena) oma toitumist puudutavaid valikuid ise. Nad saavad harjumused ja maitse-eelistused kaasa kodust, kus iga vanema kohus peaks olema lapsele tervislikust toitumisest rääkida ning võimaluste piires seda lapsele ka pakkuda ja julgustama uute (alguses võib-olla pisut harjumatute) maitsetega tutvust tegema.

Meie suureks kurvastuseks puutume tihtipeale kokku lapsevanemate kas siis teadmatusest või viitsimatusest tulenevate väidetega “Mis see natuke värvainega neoontoonidesse maalitud maiustust ikka teeb”, “Laseme lapsel ikka laps olla, magusat on ju ka vaja”, “Aga minu laps ilma suhkruta maiustusi küll süüa ei tahagi”, “Kõik teised söövad ju ka” ning “Toorbatoone ei ole ta nõus isegi mitte maitsma, see ei maitse ju nagu komm.”

Kui teinekord lapse endaga koos kokkama lased, harjub ta seda lihtsamini uute maitsetega ning endavalmistatud toit maitseb igale väikesele kokale nagunii 100 korda paremini. Pildil valmistab Mari tervislikku šokolaadikooki, mille retsepti leiad siit.

Oleme täiesti nõus sellega, et lapsed peavad magusat saama, aga oluline on jälgida, millisest allikast ja millisel kujul sissesöödav magus lapse kõhtu jõuab. Magusal ja magusal võib olla mäekõrgune vahe. Oleme lastest ja toitumisest rohkem kirjutanud näiteks selles blogipostituses.

Pakkusime koos emmedeklubi.ee lehega kolme toreda keskmise Eesti pere lastele võimalust kehastuda toidukriitikuteks ning proovida meie ökomaiuseid ja puhtast mahlast valminud kõrrekaid ning anda meile ausat ja tsenseerimata tagasisidet. Toome täna sinuni Pireti pere maitsmistulemused.

Esimesed degusteerijad: “Laste hambad tänavad!”

Pireti peres kasvab kolm last vanuses 10 (Suur Piiga), 3 (Noorem Piiga) ja 2 (Venna) eluaastat.

“Esmalt proovisime maiust, kookose oma. Venna sõi selle silma pilgutamata ära ja seejärel pidas maha korraliku lahingu tüdrukutega, et ka neilt ampsu juurde saada. Lõpuks oli Noorem Piiga nõus Vennale natuke oma maiusest loovutama ja kodurahu taastus.  Kokkuvõtteks saan esimese kokkupuute kohta maiustega öelda, et väiksematele meeldis igatahes väga.

Suur Piiga vaimustust ei jaganud ja peale maitsmist oli tema näol üsna hämmeldunud pilk. Nentis, et pole päris tema maitse, aga järgmist maitset prooviks ikkagi. Kui Suure Piiga maiust maitsesin, tundus see pisut rääsunud kookoshelbemaitsega. Võib-olla oli tema üllatunud ilme põhjuseks just see asjaolu.

Järgmiseks läks loosi õuna-kaneeli maius. Venna võttis maiuse ja suhu see kadus, kostus vaid rahulolevat mõminat. Venna on meil tegelikult gurmaan – sööb vaid siis, kui tõesti väga maitseb. Seega tundub, et maitses tõesti.

Noorem Piiga alguses nuusutas ja sõi seejärel õuna-kaneeli maiuse isuga ära. Nentis, maitseb nagu kohupiim. Tõenäoliselt pidas ta silmas kohukest. Ka Suuremale Piigale maitses õuna-kaneeli maius rohkem kui  kookose oma. Mulle endale meenutas õuna-kaneeli maius kaneelisaia. Või vähemalt selle tainast. 🙂

Järgmiseks proovisime maasika maiust. Väiksemad juba taipasid, mis ees ootab ja väiksed käed liikusid väga väledalt. Suur Piiga oleks oma maiusest peaaegu ilma jäänud. Maasika maius osutus seniproovitutest kõige suuremaks lemmikuks.

Viimasena proovisime mustika maiust. Tüdrukud olid eelmistest kordadest õppust võtnud ja olid kohe platsis kui hõikasin. Mustika maiuse proovimist oli Suur Piiga juba algusest peale oodanud ja pettumust see ei valmistanud. Venna pistis oma maiuse nahka ja käis veel pakendeid üle kontrollimas, ehk keegi unustas midagi söömata. Sellest maitsest sai meie pere vaieldamatu lemmik.

Kokkuvõttes jagunesid meie pere punktid järgmiselt: Suurem Piiga eelistab tulevikus maasika ja mustika maiust, väiksematele sobisid kõik neli maitset.

Maiuste juures meeldib mulle emana see, et neil pole šokolaadi ümber, mida enamasti kiputakse kõikjale toppima ja mis muudab lastele väljasõitudel snäki andmise määrivaks ja tülikaks ettevõtmiseks.

Maiuste juurde mekkisime ära ka puhtast mahlast valminud kõrrekad. Alustasime multinektarist. Suurem Piiga nentis, et see maitses nagu mandariini jook. Maitsesin ka laste kõrvalt: jook mekkis üllatuslikult mahe ja puudus tavapärane järelmaitse, mis muidu multinektaritel on. Noorem Piiga kasutas oma oskuseid kõrrejoogi avamiseks ning Venna polnud nõus pakist enne lahti laskma kui see oli tilgatumaks joodud.

Järgmisena proovitud õunamahl maitses nagu kodune õunamahl. Poe omasid meie pere tavaliselt ilma vett lisamata ei joo, õuna kõrrekas aga oli täpselt paraja magususega. Kõikide kõrrekate puhul  meeldiski enim, et need pole liialt magusad. Kokkuvõttes tänavad selle eest pikas vaates ka laste hambad.

Ülejäänud kaks maitset jäid üheskoos proovimata, kuna pisikesed insenerid peilisid nende hoiukoha välja ning avastamise hetkeks olid ka asitõendid (st pakendid) hävitatud. Selle järgi eeldan, et ka need läksid hästi kaubaks. :)”

Laste lemmikuid maiusi ja kõrrekaid on meie e-poest võimalik osta ka kombona. Varu mahe-headust suveks sõbralikuma hinnaga!

 

Avasta 4 lihtsat muudatust toitumises, mis aitavad sul tunda end terve ja rõõmsana!
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.