Kas sina oled ka moodne superkangelane?

Tänase looga meie blogis saab alguse üks uus ja tore lugudesari. Nimelt on meie juures (vähemalt mõttes ja sõnas) tagasi Illimar, kes aasta alguses uutele väljakutsetele vastu läks. Nüüdsest on tal uusi väljakutseid jalaga segada, kuid ikkagi võttis ta vastu vastutusrikka ülesande hakata meie blogis maailma päästma.

Ah et kuidas ta seda täpsemalt teebki? Sellest saad lähemalt aimu, kui loed läbi vähemalt 5 lähitulevikus Illimari südamest sündivat blogiartiklit. Aga anname sõna Illimarile ja laseme tal otsa lahti teha.

Märkamatud Supermanid meie keskel.

“Liiga paljud inimesed arvavad, et ega tema pisikesed liigutused maailma suurt masinavärki palju ei mõjuta. Tegelikult ikka mõjutavad küll. Palun luba mul sulle läbi sinu enda seda nüüd seletada.

Paljud teist ei tea, mis tööd ma enne koduseks jäämist tegin. Ma töötasin müügijuhi ühes armsas väikefirmas nimega Loodusvägi. See ettevõte tegeleb ökotoodete turustamise ja müügiga nii siin- kui teiselpool piiri.

Juba peale esimest töönädalat tundsin ma ennast millegi palju enama kui müügijuhina. Ma tundsin ennast ei kellegi muu kui SUPERMANina. Igal hommikul tööle minnes seisin ukse peal punane keep lehvimas ja rusikal kõrgel õhus.

Mida teeb Superman? Superman päästab inimesi ja maailma. Minu töö oli vägagi sarnane. Ma päästsin maailma ja inimesi. Ainukese vahega, et minu tegevusega ei kaasnenud filmidest nähtud efektsed plahvatused või purunevad pilvelõhkujad. Paraku lennata ma ka ei osanud. Ühesõnaga üsna pehmo Superman, kuid ma ei lasknud ennast sellest häirida. Maailma päästmisega tegelesin sama vapralt edasi.

Ja üsna pea avastasin rõõmuga, et ma ei ole selles maailmapäästmise asjas üldse üksi. Hakkasin märkama teisi supermehi ja -naisi enda ümber. Nii mõnelgi neist polnud õrna aimugi, kui tähtsa asjaga nad tegelikult tegelevad.

Mitu supermeest- või naist on sinu kodus või kontoris?

Esimesed supernaised ja -mehed, keda märkasin, olid mu kolleegid. Siis hakkasin märkama neid oma hulgiklientide seas. Kui sattusin mõnda ökopoodi külastama, oli neid seal lausa grupiviisiliselt. Kuidas need supermehed ja -naised siis täpsemalt maailma päästavad, mõtled sa kindlasti. Ja kuidas võiks ka minust üks maailmapäästja saada?

Pole üldse muret, kohe vastan sulle. Ja siit tuleb mu vastus: “See on imelihtne!”. Kui ostad kas või ühe ökotoote, oledki juba meie klubis.

Võtame näiteks ühe odavaima ökotoote – kõrrejoogi. Ütleme, et see on valmistatud näiteks pirnimahlast. Esimene asi, mis nüüd juhtub, on see, et tarbides ökomärgistusega pirnikõrrekat, ei joo sa (või sinu laps) endale sisse taimekaitsevahendite jääke. Ökotalunik, kes need pirnid kasvatas, ei tohi kunstlikke taimekaitsevahendeid kasutada. Samuti ei tohi kõrrekate tootmisprotsessis kasutada kunstlikke säilitusaineid ega muud keemiat.

Kuidas mõjuvad pestitsiidijäägid toidus sinu tervisele, saad lähemalt lugeda siit.

Seega ostes endale janukustutuseks ühe öko kõrrejoogi, päästad sa juba ühe inimese tervist. Ja see inimene oled sina ise.

Laste organism on kunstlikele väetistele ja -lisaainele eriti tundlik. Kutsun ülesse kõiki lapsevanemaid kasvõi vähemalt lastele mõeldud toodete osas tarku ja läbimõeldud valikuid tegema.

Teine asi, mis sinu ostuga kingitusena kaasa tuli: sa päästsid just terve trobikonna putukate elu. Ökotalunik ei tohi kasutada kunstlikke putukamürke.

Siinkohal võib ju mõelda, et miks küll peaks mind huvitama mingi sitika elukäik?

Aga just sellepärast, et sa päästsid just needsamad putukad, kes käisid selle pirnipuu õisi tolmendamas, et kõrreka valmistamiseks kulunud pirnid valmis saaksid. Need putukad ei tolmenda ainult seda ühte pirnipuud. Nad tolmendavad lugematul hulgal taimi, milledest osad on oluline osa mõne elusolendi söögilauast.

Mida teevad pestitsiidid mesilastega, on lähemalt lahti kirjutanud vat selles loos.

Näiteks ainuüksi mesilased tolmendavad sajast taimeliigist, mis toidavad üle 90% maailma rahvastikust, enam kui 70 liiki. Ilma nende sitikateta muutuks meie toidulaud üsna kesiseks. Kaoks enamus puuvilju ja minu suur lemmar KOHVI! Lisaks lendaks kosmosesse liha hind, sest kariloomadele on ilma taimedeta üsna keeruline sööta leida. Me oleme kõik üks suur ökosüsteem ja kõik ökosüsteemi liikmed on omavahel seotud.

Kuidas supermeest alla tulistada?

Ma juba tean, et ökoteemale tuleb alati hunnik tüüpilisi vastuväiteid. Toon välja nendest kolm popimat.

Esimene ja kõige levinum vastuväide on, et öko on ju kallis ning ma ei saa seda endale lubada. Küsin siinkohal kohe vastu, kui kallis on sulle sinu enda tervis? Või kas oled kunagi mõelnud, mille või kelle arvelt tuleb tuleb nö tavatoidu odav hind?

Täna on ökokraam tõesti kallim kui tavatoit ja suure tõenäosusega see nii ka jääb. Aga siinkohal tahaksin jagada klassikasse kuuluvat nõuannet: kui ei jõua teha tervet, tee siis poolgi. Ehk et kogu toidulaud ei pea ju olema 100% öko. Kui juba mõni toiduaine öko on, on see nii sulle kui maailmale tervikuna palju kasulikum, kui see, kui käega lööd ja samamoodi edasi lased.

Aga tõesti, miks on ökotoit nii kallis? Kuna seda nii tihti küsitakse, pani Loodusvägi kokku vastavateemalise postituse, mida saad lugeda siit.

Ka meie pere ei suuda kõike ökona osta. Tegelikult on meil kodus pool kraamist öko ning kindlasti öko on kõik see, mis beebiga seotud: nii mähkud, toit kui võimalusel riided. Väike kaitsetu organism ei saa lihtsalt selle keemiahunnikuga hakkama. Sulle võib tunduda, et saab, kuid miks on üha rohkemate nö tavaperede lapsed allergiatega hädas? Ökoperedes on avaldunud allergiate hulk mingil salapärasel põhjusel väiksem…

Samuti valime alati ökona asju, mida igapäevaselt nii palju ei kulu. Näiteks sool, kodukeemia, kookosõli, kohvi, väärtuslikke vitamiine ja kiudaineid sisaldavad täisterajahud-helbed, magustajad. Kindlasti soovitan kogu rämpstoidu (näiteks krõpsud ja maiustused) öko vastu välja vahetada. Kuna need on ökona kallimad, siis sööd sa rämpstoitu sellevõrra vähem ja naudid söömishetke teadlikumalt.

Teiseks tavaliseks vastuväiteks on, et see öko on ainult üks turundustrikk. Rohelise lehemärgisega saab tooteid jõhkra kasumiga maha müüa ja lollidelt lihtsa vaevaga raha ära võtta. Kui see nii oleks, siis oleks meil väga palju ökotooteid tootvaid firmasid. Mul oleks juba homme oma firma püsti ja kirjutaksin seda blogi teile hoopis kuskilt lumivalge liivaga palmisaarelt. Samal ajal ise pihku itsitades. Tegelikult on nii, et tavatoote hinnast moodustab üsna suur osa toote reklaamifond. Seesama reklaam, mis paneb sind seda toodet aina enam ja enam ihaldama.

Mõne toote, nagu näiteks Coca-Cola, saaksid tegelikult kätte paari sendi eest, kui võtaksid reklaamile mõeldud osa tootehinnast maha ja maksaksid ainult sisu, pakendi ning transpordi eest. Kuna ökotooted on nagunii kallimad, ei mahu sinna hinnasisse veel palju turundusraha. Seega võib öelda, et ökotoodetel on üldiselt pea olematu reklaamifond ja ökotooted peavad ka tegelikult inimesi kõnetama, neile maitsema ja meeldima.

Kolmas levinuim klassikaline linnamüüt on see, et kui kogu põllumaa oleks mahe, jääks maailm nälga. GMO, mineraalväetiste ületarbimine ja põldude mürgitamine on ainuke lahendus, mis saab meid näljasurmast päästa.

Sünteetilised taimekaitsevahendid on väga püsivad ning tuule ja veega kiiresti levivad ühendid, nende mõju loodusele on kolossaalne. Saksamaal tehtud uuringus avastati, et põldude ja farmide lähedal, kus kasutati pestitsiide, oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas. Ka Eestis on juba uuringutega leitud põhjaveest pestitsiidide jääke ning seda isegi piirnormidest kõrgemas koguses.

Pealtnäha võib see tõesti niimoodi paista. Tegelikult see päris nii lihtne pole. Nimelt pole taime sees ainult süsivesik või valk (kaks põhilist asja, mis inimkehale kütust annab), aga selleks, et taimes võimalikult palju süsivesikut ja valku leiduks, panebki põllumehi erinevaid lahendusi otsima.

Paraku jäetakse selle protsessi käigus pahatihti tähelepanuta mineraalide ja vitamiinide osakaalu olulisus. Meie kehad vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt hulka mikrotoitaineid, mida saame mineraalide ja vitamiinide näol mullast.

Mulla sees käib vilgas elu. Miljonid silmaga nähtamatud tegelased teevad võimalikuks selle, et muld oleks võimalikult viljakas. Kui me neid nähtamatuid töökaid tüüpe aasta-aastalt sihipäraselt mürkidega tapame ja põlde monokultuuridega ära kurname, jääb varsti alles vaid viljatu kõrb. Kas kõrb toidab paremini kui ökopõld?

Liitu meie ägeda superkangelaste perega juba täna.

Supermehe märk su rinnal ei pea särama lööma ainult siis, kui ostad ökotooteid. Kaltsukasse sisse astudes näed seal hulgaliselt supermehi.

Või kui lähed sorteeritud prügi ära viima ja kohtad pakendikonteineri juures naabrimeest. Tegelikult ei ole ta mitte ainult su äge naabrimees, vaid punase lehviva keebiga supermees, kes just lõpetas ülitähtsa maailma päästmise operatsiooni.

Kõik need tuhanded inimesed, kes sorteerivad prügi, osalevad “Teeme ära” talgupäeval, ostavad smuutikohvikus smuuti oma korduvkasutatavasse topsi, taaskasutavad, või ei haara poes iga sibula pakkimiseks kilekoti järele on tegelikult väärt meie austust ja säravat superkangelase aumärki.

Et superkangelasi saaks meie sekka aina rohkem ja rohkem, on mul sulle üks palve: näita ning õpeta oma supervõimeid ka teistele. Eriti usinad on õppima pisikesed superbeebid ja superlapsed. Sina oled neile suureks eeskujuks. Kui märkad kellegi juures supermehe võimeid, siis mine ja tunnusta teda! Usu mind, ta saab uut jõudu juurde, et võtta ette veelgi võimsamaid maailmapäästmise missioone.

Palun mõtle nüüd peale selle loo lugemist veel korra läbi, kas sinu väike liigutus midagi mõjutab? Ole sa nii pehmo supermees, kui tahes, kuid tegelikult loeb iga sinu kõige väiksemgi liigutus palju. Ja kui meid ning meie suuri ja väikeseid liigutusi on palju, suudame liigutada suuri asju!”

Loe Piltsbergi tegemistest lähemalt tema blogist

Avasta 4 lihtsat muudatust toitumises, mis aitavad sul tunda end terve ja rõõmsana!
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.