3 põhjust, miks vältida oma toidus lisa-, värv- ja säilitusaineid

Millist mõju avaldavad organismile need lisa-, värv- ja säilitusained, mida tavapärases toidutootmises on lubatud kasutada?

Sageli võib kohata arvamust, et kui need lisaained oleksid kahjulikud, ei lubataks neid ju kasutada. Seadusi luues on põhiliseks vastuväiteks, et ei ole veel kogutud piisavalt teaduslikke tõendeid pika aja jooksul, mis annaks põhjuse nende ainete kasutamine ära keelata.

Konventsionaalse toidutööstuse suunda ja pakutavat valikut saame mõjutada üksnes enda kui tarbija teadlikkuse tõusu ning tervislikumate alternatiivide valikuga. Niisiis oleks hea teada, kuidas mõjuvad lisa-, värv- ja säilitusained inimese organismile.

1. Uuringud on näidanud, et sünteetilised värvained võivad tekitada allergiat, peavalu, hüperaktiivsust, õpi- ja keskendumisraskusi, samuti on neid seostatud soolestikuprobleemidega. 

Sünteetilisi värvaineid lisatakse paljudesse toodetesse, et parandada nende välimust ja värvust ning muuta need isuäratavamaks. Schab and Trinh (2004) laiahaardeline uuring hõlmas sünteetiliste värvainete mõju laste käitumisele. Uuringu tulemusena leiti, et laste käitumine paraneb, kui kunstlikud värvained toidust eemaldada ja halveneb, kui laste toit sisaldab sünteetilisi värvaineid.

Sasaki (2002) uuringus määrati 39 tavatööstuses enamkasutatava lisaaine genotoksilisust. Sünteetilisi toiduvärve, säilitusaineid ja sünteetilisi magustajaid testiti hiirte peal. Kõikidest lisaainetest olid kõige mürgisemad sünteetilised värvained. Need kutsusid esile DNA kahjustusi kõhunäärmes, käärsooles, kuseteedes ning seedeorganites.

2. Maitse- ja lõhnatugevdajaid (glutamaate) seostatakse paljudes uuringutes kahjuliku mõjuga närvi- ja hormoonsüsteemile ning südametööle. See soodustab diabeeti, söögiisu tõusu ja ülekaalulisuse teket.

Näiteks kasutatakse naatriumglutamaati laboriloomade rasvumise või diabeedi esilekutsumiseks, et testida ülekaalulisuse- või diabeedivastaseid ravimeid. Naatriumglutamaat on maailmas üks enim kasutatavaid maitsetugevdajaid.

Hiinas 752 inimese seas (vanus 49-50, sh 48,7% naisi) tehtud uuringu tulemused (He, 2008), tõestasid, et ülekaalulisust esines naatriumglutamaati (MSG) sisaldavat toitu söövatel inimestel märgatavalt rohkem kui seda mittesisaldava toidu tarbijatel. Tulemused näitasid, et MSG-d võib seostada ülekaalulisuse kõrgema riskiga.

2002. aastal Ohguros tehtud uuringus lisati rottide toidule kolme kuu vältel naatriumglutamaati, millel oli märkimismväärne mõju glutamiinhappele silma klaaskehas, kahjustus ka võrkkest.

3. Uuringutega on leitud põhjuslik seos sünteetiliste magusainete tarbimisest tekkinud peavalude, söögiisu tõusu, vähi tekke jm vahel.

Sünteetilisi magusaineid kasutatakse tavatööstuses suhkruasendajatena, need sisaldavad väga vähe või üldse mitte kaloreid. Sel viisil suudetakse vähendada toodete kalorsust. Kunstlikud magustajad on oluliselt magusamad kui tavaline suhkur, vajaminevad kogused teatud magusaastme saavutamiseks seega ka tunduvalt väiksemad. Enimkasutatavad suhkruasendajad on aspartaam, sahhariin jt.

S.K. Van den Eeden leidis oma uuringus 1994. aastal seoseid aspartaami ja peavalude vahel. 2005. aastal leiti laborianalüüside tulemusena rohkelt lümfoome ja leukeemiat nendel rottidel, kes olid toidetud suurema koguse aspartaamiga.

Tavatööstuses on toiduainetes lubatud kasutada sadu erinevaid sünteetilisi lisaaineid. Mahetöötlemisel püütakse säilitada toote loomulikkust ja kasutada võib vaid mõndakümmend loodusliku päritoluga lisaainet. Arvestades arvukate uuringute tulemusi, on mahetoit inimesele alati kindlasti ohutum kui tavatööstuse oma.

Viited:

  • Raport “Quality of Organic vs Conventional Food and Effects on Health”, Estonian University of Life Sciences, 2011
  • Schab DW and Trinh NH. 2004. Do artificial food colors promote hyperactivity in children with hyperactive syndromes? A meta-analysis of double-blind placebo-controlled trials”. Journal of developmental and behavioral pediatrics: JDBP 25 (6): 423–34
  • Sasaki YF, Kawaguchi S, Kamaya A, Ohshita M, Kabasawa K, Iwama K, Taniguchi K and Tsuda S. 2002. The comet assay with 8 mouse organs: results with 39 currently used food additives. Mutat. Res. 519, 103–119.
  • He K, Zhao L, Daviglus ML, Dyer AR, Van Horn L, Garside D, Zhu L, Guo D, Wu Y, Zhou B, Stamler J. 2008. Association of monosodium glutamate intake with overweight in Chinese adults: the INTERMAP Study. INTERMAP Cooperative Research Group. Obesity (Silver Spring). 16(8): 1875–80.
  • Ohguro H, Katsushima H, Maruyama I, Maeda T, Yanagihashi S, Metoki T and Nakazawa M. 2002. A high dietary intake of sodium glutamate as flavoring (ajinomoto) causes gross changes in retinal morphology and function. Exp Eye Res. 75(3): 307–15.
  • Van den Eeden SK, Koepsell TD, Longstreth WT, van Belle G, Daling JR and McKnight B. 1994. Aspartame ingestion and headaches. Neurology. 44(10): 1787–93.
Avasta 4 lihtsat muudatust toitumises, mis aitavad sul tunda end terve ja rõõmsana!
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.