10 tüüpilist toitumisega seotud müüti

Tervise ja toitumise ümber keerleb palju infot ning kus palju infot, seal pahatihti ka palju infomüra ning müüte.

Kuidas aru saada, mis on tegelikult müüt ja millist nõuannet tasuks jälgida? Panime kokku nimekirja väidetest, mis aja jooksul erinevate uuringute läbi müüdiks on osutunud.

Müüt nr 1: Šokolaadi söömine teeb paksuks.

Seda väidet pole teadlastel (kahjuks) veel ümber lükata õnnestunud, aga küll on kinnistunud teadmine, et kõrge kakaosisaldusega šokolaadi söömine võib aidata südamehaigusi ennetada. Mida suurema kakaosisaldusega on šokolaad (70+%), seda enam leidub selles organismile kasulikke antioksüdante ja mineraale, sealhulgas kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi.

Lisaks võib tume šokolaad tõsta tuju ja heaolutunnet, stimuleerides serotoniini ja endorfiinide tootlikkust ajus. Vanemas eas on täheldatud lausa kognitiivsete võimete paranemist.

Paljud meie maitsvad näksid on kaetud tumeda, õiglase kaubanduse šokolaadiga, mis leevendab magusaisu (mõistlikes kogustes tarbituna) tervislikumalt.

Müüt nr 2: Makaronid, pudruhelbed, leib, riis, teevad paksuks.

Kõigis nimetatud toiduainetes on küll palju süsivesikuid, aga näiteks täisterahelbed, – makaronid, -riis või -leib sisaldavad suures koguses kiudaineid, mis on tegelikkuses hoopis kaalu pärast muretseja parimad sõbrad. 7 põhjust, miks eelistada just täisteratooteid, on kirjas siin.

Täisteraviljatooted on töötlemata või minimaalselt töödeldud. Kuna just teravilja kestad ehk kliid sisaldavad suurel hulgal vitamiine, kuidaineid ja mineraalaineid, on täisteraviljatooted tunduvalt tervislikumad ning varustavad meie organismi väärtuslike ainetega. Regulaarne täisteratoodete tarbimine soodustab seedimist, tasakaalustab veresuhkrut ning reguleerib ka vere kolesteroolitaset.
Toiduenergia vabaneb täisteraviljadest ühtlaselt ja aeglaselt, seeläbi pikeneb täiskõhutunne ja väheneb oht üle süüa. Terviktoiduna sisaldab teravili rohkesti aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, aga ka valku ning väikese koguse rasva.

Meie täisterapastade ja -riiside valiku leiad siit.

Müüt nr 3: Söömine peale kella 20 (mõnede arvamuste kohaselt ka peale 18) teeb paksuks.

Tegelikult loeb kõige rohkem see, mida ja kui palju süüa. Kaal kasvab kõige jõudsamalt just siis, kui saad söögist-joogist rohkem energiat, kui seda ära kulutad.

Loomulikult ei ole keha suhtes kena kõht kell 23 täis pugida, sest siis peab keha puhkamise asemel tegelema seedimisega. Samuti on õhtuste suurte toidukoguste puhul suurem risk, et energiat ei kasutata ära, vaid sellest saab pikapeale keha kattev pehme polster.

Müüt nr 4: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.

Rasvadel on meie kehas täita väga palju olulisi ülesandeid ning igapäevases toidus olevate rasvade liigne piiramine või rasvavaba toit ei ole kindlasti tervislik. Rasvade tarbimine peaks moodustuma päevasest toiduga saadavast energiast 25-35%. Määravaks saab rasvade kvaliteet ning omavaheline vahekord, st ei saa ainult jälgida, kui palju rasva igapäevaselt toiduga tarbid, vaid kindlasti tuleb süveneda sellesse, milliseid rasvu sinu toit sisaldab.

Üks hea võimalus tarbida head rasva on chia-puding, kuhu läheb sisse nii chia-seemneid kui kookospiima. Inspiratsiooni-retsepti leiad siit.

Rasvad kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse ning nende vähesuse korral võib pidurduda organismi areng ning langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Ka närvkude ning aju koosneb suures osas just rasvadest.

Lisaks vajalikule energiale, mida rasvade tarbimisest saame, varustavad rasvad organismi asendamatute rasvhapetega ning aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. Samuti kaitseb rasvkude organeid põrutuste eest ning rasvade tarbimine mõjutab meid ka emotsionaalselt, sest toit, mida on rikastatud heade õlide, seemnete ja pähklitega on imeliselt lõhnav ja maitsev!

Nagu paljude asjade puhul ikka, on kõige olulisem märksõna tasakaal! Eelista alati võimalikult puhast ja arusaadavate koostisainetega toitu ning väldi suure peidetud rasvade osakaaluga valmistoite.

Menüüsse tuleks lisada igapäevaselt ka oomega-3 rasvhapete rikkad pähklid ja seemned, näiteks lina- , kanepi- või chia-seemned ja kreeka pähklid. Palju häid rasvhappeid saab ka kõrvitsaseemnetest.

Kuidas tarbitavat rasva targalt valida, oleme põhjalikumalt kirjutanud siin.

Müüt nr 5: Kui sööd palju sellerit, greipi, sidrunit, kapsasuppi põlevad pekid nagu iseenesest.

Aus vastus on, et rasva põletavaid toiduaineid ei ole kahjuks olemas. Ikka ise tuleb vaeva näha ning süüa vähem kui energiat kulutad.

Müüt nr 6: Kui teen kõvasti sporti, võin süüa kõike ja palju.  

Kahtlemata on sportimine kasulik ja kulutab kõvasti energiat, aga samas ole ettevaatlik, sest keha tahab kõike kulutatut tagasi saada, st hüppeliselt suureneda võib ka sinu söögiisu. Kui sööd peale korralikku trenni arutus koguses, peaksid selle kõige kulutamise nimel paar ultramaratoni ette võtma.

Müüt nr 7: Suhkru söömine põhjustab diabeeti.

Diabeedi riski suurendab ükskõik millise toidu liigsest tarbimisest tekkinud ülekaal, mitte ainult suhkru söömine. Ja kui inimene juba diabeeti haigestunud on, tuleb rangelt jälgida mitte ainult suhkru, vaid kõikide süsivesikute sisaldust toidus.

Müüt nr 8: Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

Pahatihti on pruun suhkur lihtsalt melassiga pruuniks värvitud valge suhkur. Mida valge suhkur sinu kehaga teeb, oleme pikemalt lahti kirjutanud siin.

Kui soovid kasutada kõige tervisesõbralikumaid magustajaid, oleme nendest teinud hea ülevaate näiteks siin.

Üheski meie tootes ei ole kasutatud valget lisatud suhkurt.

Müüt nr 9: Energiajoogid annavad energiat.

Energiajookides on väga palju suhkrut ning lisaks kofeiini ja teisi ergutavaid koostisaineid, mis tekitavad lühiajaliselt kehas energiasööstu. Kuid juba varsti kukub energiatase uuesti kolinal alla ning käsi kipub järgmise energiajoogi järele haarama. Nii on väga lihtne ajada kapitaalselt lõhki päevane suhkrunorm ning unustada ära, et kõige rohkem energiat annab kehale hoopis kerge füüsiline koormus, puhas toit ja puhkus.

Müüt nr 10: Paljusid toiduaineid ei tohi ühel toidukorral süüa.

On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toite ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia või toidutalumatuse puhul, peab loobuma teatud toitudest.

Allikas:„ Toitumine: müüdid ja tegelikkus“ Tiiu Liebert ja Loodusväe blogi artiklid. 

Avasta 4 lihtsat muudatust toitumises, mis aitavad sul tunda end terve ja rõõmsana!
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.